Suur roheinvesteering A. Le Coqis: oma biogaas ja linnakanalisatsiooni reostuskoormuse vähenemine

Täna avati pidulikult A. Le Coqi tehnoloogilise pesuvee käitluse hoone, mis võimaldab joogitööstusel toota oma heitveest biogaasi ja vähendada linnakanalisatsiooni suunatava heitvee reostuskoormust kuni 80%. Koos uudse süsteemiga rajati tehase territooriumile ka lahkvoolne kanalisatsioon, mis tähendab, et pesu-, olme- ja sadevesi suunatakse eraldi torudesse.

Kogu investeeringu maksumus oli 3,5 miljonit eurot, sh tuli 1,1 miljonit Euroopa Liidu toetusrahadest. Pidulikul avamisel osalesid peale A. Le Coqi juhi Tartu linnapea Urmas Klaas, Keskkonnainvesteeringute keskuse juht Andrus Treier ning Schöttli Keskkonnatehnika juht Tarmo Juhanson.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul viidi A. Le Coqis täna lõpule paari aasta suurim roheinvesteering ettevõtte keskkonna jalajälje vähendamiseks. „Valminud tehnoloogilise pesuvee käitluse süsteem katab kümnendiku kogu tehase soojusenergiavajadusest, vähendades seeläbi oluliselt maagaasi tarbimist ja süsinikujalajälge. Piltlikult öeldes ei lähe meie tehases enam midagi raisku. Valminud süsteem eraldab tootmises tekkinud heitveest tahke orgaanika ja muundab selle biogaasiks, mis katab koguni 10–15% kogu tehase soojusenergiavajadusest. Vaadates praegust energiakriisi, on valminud hoonel meie jaoks veelgi suurem tähtsus, kui alguses arvasime,“ sõnas Noop. Lisaks biogaasi tootmisele puhastab süsteem oluliselt tehase heitvett. „Tänu sellele suuname linnakanalisatsiooni tagasi 80% puhtama vee, mida on Tartu veevärgil oluliselt lihtsam puhastada ja taas ringlusesse lasta,“ tõi Noop välja teisegi eelise.

Tehnoloogilise pesuvee käitluse süsteemi rajamist toetas ligi miljoni euro ulatuses Keskkonnainvesteeringute Keskus ressursitõhususe programmi raames. „Oleme KIKis pannud õla alla juba 182 ettevõtte ressursitõhusale investeeringule, et uudseid tehnoloogiaid kiiresti kasutusele võtta – see on vajalik nii keskkonnale kui ka konkurentsivõimele,“ sõnas KIKi juhataja Andrus Treier. „A. Le Coqi projekt on kahtlemata eeskujuks just mõtteviisi muutjana. Joogi- ja toiduainetööstus saab kestliku lähenemisega suunata nii tarbijaid, oma töötajaid kui ka laia avalikkust tegema keskkonnahoidlikke valikuid. See projekt ainult tõestab seda, et A. Le Coq soovib päriselt parema homse nimel tegutseda,“ ütles avamisel osalenud KIKi juhataja Andrus Treier, lisades, et praegugi on KIKis avatud ressursitõhususe toetus, kuhu ootame tööstusettevõtteid taotlusi esitama.

A. Le Coqile tehnoloogilise heitvee süsteemi rajanud ehitusettevõtte Schöttli Keskkonnatehnika esindaja Tarmo Juhanson hindab projekti juures eelkõige A. Le Coqi mõtteviisi vaadata oma tootest kaugemale. Kõige lihtsam on lasta tehase pesuvesi otse kanalisatsiooni ning mitte mõelda, mis saab sellest edasi. A. Le Coq aga vaatab oma lõpptootest kaugemale – kuidas väärindada tootmises tekkivat pesuvett nii, et sellest on tehasele ja keskkonnale reaalselt kasu – teha sellest energiaallikas.

Tehnoloogilise pesuvee käitluse süsteemi valmimine on üks osa A. Le Coqi keskkonnalubadusest muuta maailm paremaks ja puhtamaks paigaks, kus elada. Üheks olulisemaks fookuseks on ettevõte seadnud oma süsinikujalajälje vähendamise, mida aitab rajatud hoone saavutada. CO2 jalajälge vähendab oluliselt ettevõtte üleminek 100% roheelektrile (aastal 2020), päikesepargi rajamine logistikakeskusele (aastal 2021) ning tootmises juurutatud Energy Track energiajuhtimissüsteem (aastal 2020). Lisaks kogutakse tehase katlamaja korstende otsast kokku kogu soojusenergia, mis suunatakse tagasi tootmishoonete kütteks. Selle aasta kevadel võttis A. Le Coq kasutusele Eesti esimese elektriveoki. Kõigi nende tegevuste tulemusena väheneb A. Le Coqi aastane süsinikujalajälg võrreldes 2020. aastaga üle 8000 tonni aastas.

Uudne heitveesüsteem muudab tehase tootmise senisest veelgi ressursisäästlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärk on asendada ühes aastas umbes 184 930 kuupmeetrit maagaasi kohapeal toodetud biogaasiga ja vähendada reovee hulka suunatava tootmisjääkide osa kuni 80%. Projekti kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist ja rahastamist koordineeris Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Projekti kogumaksumus oli 2 743 712 eurot, millest EL kaasrahastas 1 135 264,50 eurot. Koos lahkveekanalisatsiooni rajamisega on projekti kogumaksumus 3,5 miljonit eurot.

A. Le Coq on kahe viimase aastaga investeerinud oma keskkonnaprogrammi esimesse etappi üle 5 miljoni euro, sh 1,22 miljonit Euroopa Liidu toetusrahadest. Fookuses on CO2 jalajälje vähendamine, taastumatute ressursside piiramine, panustamine puhtamasse loodusesse, materjalide taaskasutamise suurendamine ning veelgi suurema vastutuse võtmine inimese tervise ja heaolu eest. Ettevõte on astunud uude ajajärku, mis toob senisest olulisemalt fookusesse keskkonna teemad ja ettevõtte jalajälje tervikuna. 2020. aastal alguse saanud tegevustega antakse lubadus järeltulevatele põlvedele jätta maha parem paik, kus elada.